MONDAYS

Ma ei ole kunagi olnud “esmaspäeva” fänn, see kuidagi tekitab pinget, mitte et mulle ei meeldiks tööd teha, kuid siiski pühapäeva õhtuti tunnen alati pisut ärevust. Esmaspäev tähendab justkui seda, et tuleb olla ülivõrdes tubli ja asjalik, nagu muudel päevadel see polekski nii oluline. Haha ja kui nädala esimese tööpäeva õhtul lõpuks voodisse jõuan, siis on justkui kümme korda kergem enesetunne. Mõnikord jääb selline mulje, et kogu nädala eesmärgid on suunatud selle ühe päeva peale ja need hetked Instagramis, kui inimesed näitavad just esmaspäeviti oma mega motiveeritavust. Kuskilt isegi lugesin, et 90% dieetidest algab nimelt esmaspäevast. Mis võlujõud selles päevas siis on? Mõelge, kui me suudaks iga päev ärgata sellise tundega nagu peale aastavahetust või uue nädala alguses, siis kui kerge oleks eesmärke saavutada.
Olgu, jätame nüüd selle sinna paika ja mis meil muud üle jääb, kui võtta vastu uus tegus nädal. Telefoni pildipanka puhastades mõtlesin, et jagan teiega pisut hetki Pariisist.
Räägime,
Kätriin
Processed with VSCO with hb1 preset

 

 

I AM BACK!

Processed with VSCO with a5 preset

Oh hey!
Mul pole õrna aimugi, millal teiega viimati blogis jutustasin, oli see 1,5 kuud tagasi? Kus ma siis vahepeal olin? Mida teinud? Ja mis on minu uued plaanid? Proovin neile küsimustele nüüd vastama hakata.
Ehk olete juba märganud, et katriinkubar.com platvorm on finally uuenenud. Lõpuks ometi leidsid probleemid tee lahenduseni, alustades juba sellest, et kirja suurus on nüüd väiksem, teiseks ja kolmandaks saab nüüd minu tegemiste kohta paremini informatsiooni kätte.
Aga kus siis ikka vahepeal olnud olen ja mida teinud? Peale jõule võtsime Joeliga pisut aja maha ning viimasel ajal on tulnud ette päris palju reisimist ning ajal, mil oli suur tahe blogimise juurde naaseda, tabas mind pikk ja kurnav viirushaigus. Enne L’oreal x Balmain üritust Vilniuses jäin pisut tõbiseks ning Tallinnasse naastes määrati juba samal päeval antibiootikumid. Terveks saades tähistasime Joeli sünnipäeva Itaalias ning reisilt naastes algas kõik otsast peale, taaskord määrati antibiootikumid ning nüüd kui pikale veninud ravikuur on läbi, proovin olla maksimaalselt tubli ja siia rohkem kvaliteetset sisu luua.
Reedel aga sõidan Pariisi, kus siis Innaga viime läbi ühe järjekordse miniprojekti, mille teieni toome. Pisut keeruline on sellises ilmas inspireerivaid outfit pilte luua, kuid sellest hoolimata ei jäta teid siia kukalt sügama. Keskendun nüüd mõnda aega sisukamatele postitustele ning soovin end teile rohkem avada. Lisaks tutvustan rohkem oma elustiili, räägin oma argipäevast, toitumisest, tööst, reisimisest ja paljust muust.
Et esimene postitus nüüd päris nii igav ja sisuta ka ei oleks, otsustasin koos teiega avada oma esimese Dior’i karbikese. Pärast pikka kaalutlemist soetasin oma pisikese unistuse paar nädalat tagasi Milaanost. Pikalt tundsin puudust igapäevasest mustast kotist ja leidsin, et Dior (r)evolition on täpselt see, mida otsinud olen.
Räägime,
Kätriin

 

The most memorable birthday party ever

JPA_2940
Selle postitusega olen tõesti väga hiljapeale jäänud, aga kui tänaseni nõuavad pidulised ja lugejad minu 26nda sünnipäeva peopilte, siis võtan end kokku ja jagan juba pisut nostalgilise noodiga galeriid.
Kes vähegi mõtlevad, kas pidada sünnipäeva, siis palun ärge 2 korda mõelge ja tehke lihtsalt ära! Mälestused kogu eluks. Alati ei pea ümmargune number tähendama sõprade kokku kutsumist, minule andis hoogu hoopis sisetunne, et nüüd on õige aeg. Parimad sõbrad olid justkui korraga välismaalt tagasi ja see on juba piisav põhjus, miks midagi sellist ette võtta.
Aastate jooksul oli nii palju ideid pähe kogunenud, et kui kunagi midagi sellist teeks, siis teadsin juba ammu, milline on näiteks söögi- ja joogilaud. Lisaks oli suureks abiliseks Pinterest, kust ammutasin ideid. Ahjaa, kui leiad sobiva peopaiga, siis on pool tööd tehtud. Soovitan SOOJALT külastada Liipa Talu (SIIN), kus saab korraldada nii mõndagi –  pulmad, sünnipäevad, firmapeod, aastavahetus, jõulud, jaanipäev jne. Kindel lemmik koht, kus midagi suurt ette võtta.
Olgu, jätan teid nüüd siia uudistama ja ise jään nostalgitsema.
Pildid tegi Mareeln Muhuste.
Räägime,
Kätriin
JPA_2369

JPA_2391

JPA_2402

JPA_2427

JPA_2435

JPA_2477

JPA_2536

JPA_2603

JPA_2612

JPA_2621

JPA_2691

JPA_2695

JPA_2731

JPA_2760

JPA_2764

JPA_2924

JPA_2932

JPA_2993

JPA_3003

JPA_3021

JPA_3034

JPA_3052

JPA_3069

JPA_3099

JPA_3102

JPA_3107

JPA_3122

JPA_3130

JPA_3166

JPA_3181
Follow me on Bloglovin
Follow me on Facebook
Follow me on Instagram

WHY DO I BUY LUXURY ITEMS & HOW I SAVE MONEY FOR LUXURY?

Olen seda postitust juba pikalt planeerinud, aga tahan olla teiega 100% aus, siis lihtsalt pean sellest kirjutama, kuna selle teema tõttu tunnen palju ärevust, mõistmatust ning kohati alt kulmu vaatamist. Võtan julguse kokku ja räägin luksusesemetest, mida olen vaikselt soetanud ning mida ihkan järgmiseks. Jah, sellest postituses leiad ka vastuse, kust tuleb see raha ja miks olen valmis 1500€ käekoti peale investeerima (ei nimeta seda “kulutamiseks”). Olgu nii, alustan siis algusest…
Processed with VSCO with a5 preset
Kust tuli üldse idee või soov soetada kalleid kingi/ aksessuaare?
Oi, mõte Chanelist või Saint Laurentist ei sündinud üleöö, unistasin nendest brändidest juba kuuendas-seitsmendas klassis. Ilmselt süttis sügav soov sellest, et teadsin juba lasteaias, et minust saab ettevõtja ja mida aeg edasi, seda rohkem ja rohkem tahtsin saada edukaks ning mis peamine oma-aja-peremeheks. Loomulikult hakkasin jälgima (hiljem Googeldama) “rikaste” eluviisi, nad kõik nägid “paganama” maitsekad välja. Nii tekkiski huvi luksusbrändide vastu. Loomulikult ei võrdu rikkus Chaneliga, see tähendab hoopis midagi muud ja seda hoopis vaimsel tasandil, aga täna kirjutan lihtsalt sellest, kuidas üldse huvi tekkis luksusesemete vastu.
Processed with VSCO with a5 preset

Kust tuleb see raha ja kuidas ma säästan raha luksusesemetele?
Ütlen kohe, et ma ei ole miljonär, kuigi sooviks seda, haha. Selleks, et soetada endale luksust, ei pea olema ilmtingimata pururikas. Kuid kõige tähtsam on siiski see, et tuleb jääda kahe jalaga maapeale ning krediitkaardid kohe pooleks lõigata. See oli siis tip nr 1.
Tip nr 2 – tööta ISE oma unistuse nimel, nii on vili ka kordades magusam ja Sa oskad seda hoida ning hinnata. Mul ei ole loomulikult midagi selle vastu, kui elukaaslane teeb kauni kingituse, kuid ära jää lootma kellegi teise peale, ainult Sina saad juhtida oma elu, ära lase kellegil teisel seda teha.
Tip nr 3 – arvuta välja on igakuised esmakulutesed, nagu näiteks toit, üür, laen, arved. Kui see summa on kindlalt teada, siis oskad juba edasi arvestada, et mille peale raha kulutad või hoopis kogud. Minul on näiteks rohkem kui 2 kontot ja seda seetõttu, et nii oskan kõige paremini oma rahadega ümber käija. Esmajärjekorras säästan raha reisimise ja tuleviku peale ning igakuiselt kogun ka n.ö. “mustadeks päevadeks”. Kui kõik arved on tasutud, autopaak täis ja reisirahad kõrvale pandud ning kui veel miskit üle jääb, alles siis panen raha osta-mida-tahad kontole. Olgu selleks siis uued kingad või aksessuaar.
Tip nr 4 – mõtle välja, kuidas sul oleks võimalik kokku hoida, kas iga nädal klubis 100€ baariletti jätta on ikka nii vajalik või näiteks kuus 150€ take away kohvile jätta? Kindlasti leiab igaüks koha, kust on võimalik pisut kulusid kontrollida.
Tip nr 5 – otsi lisaraha teenimiseks võimalusi. Pole see teab mis saladus, et blogiga on võimalik teenida ning kuna seda oma “täiskohaga” tööks veel ei pea, siis olen otsustanud, et kõik mis tuleb blogist, panen sinna ka tagasi ning minu puhul siis investeering luksusesemetesse/ unistustesse.
Tip nr 6 – planeeri igat ostu pikalt ette, nii väldid juhtumit, et peale suure ostu tegemist oled paljas kui püksinööp. Tean a-la-ti, mida järgmiseks, ülejärgmiseks ja isegi üleülejärgmiseks soetan, need pisikesed unistused on minu peas keerelnud juba aastaid ning nii hoian end pidevalt tegusana.
Processed with VSCO with a5 preset

Investeering või kulutamine?
Kindlasti investeering!!! Kannan neid tooteid surmani ja lõpuks annan edasi oma lastele. Kuna mul on kindel eelarve, siis kahjuks ma ei saa kanda head-to-toe Valentinot, pean väga targalt läbi mõtlema, mida soetan. Täna aga on nii, et kui ostan luksust, siis see kindel ese peab olema “klassika” ehk vähemalt 10 aastat turul liidripositsioonil olnud. Näiteks esimesed Chanel prossid pärinevad 30ndatest ja olen kindel, et kannan uhkusega oma prossi veel head paarkümmend aastat, kuna see ei lähe iialgi moest. Pigem mida aeg edasi, seda väärtuslikumaks see muutub. Lisaks on vintage väga hinnatud!
Brändikaubad on investeering juba seetõttu, et nende hinnad kerkivad iga aastaga aina kõrgemaks ja kõrgemaks. Mäletan, et Louis Vuitton Alma koti soetasin Amsterdamist hinnaga 825€, kuid aasta hiljem on selle hind tõusnud juba 895 euroni.
Väga raske on üldse vastata küsimusele, et miks mulle bränditooted nii väga meeldivad. Mulle meeldib see tunne, mida need minus tekitavad, see tunne paneb mind rohkem pingutama. Lisaks ei saa üle ega ümber toodete kvaliteedist, disainist ja storyst, mis käib iga brändi ja tootega kaasas. Võtan disaini, kui ühte kunstiliiki. Kõigi luksusesemetega käib kaasas ka minu enda lugu ja mälestus, tean täpselt kust riigist olen oma järjekordse unistuse soetanud ning väga selgelt jääb see tunne alles. See on justkui pisikeste mälestuste kogumine. Mõni inimene kogub väärisehteid, mõni aga investeerib kogu oma raha autode alla, mina aga panustan käekottidesse.
Processed with VSCO with a5 preset

Tahan ka oma luksusesemeid, aga ei tea kust alustama peaks?
Minu soovitus on, et alusta aksessuaaridest, näiteks brändi päikseprillidest või sallist. Lisaks optikapoest soetatud prillid täidavad paremini ka oma funktsiooni, need kaitsevad Sinu silmi UV kiirguse eest. Minu üks esimesi investeeringuid oli Gucci Marmont vöö, see pisike detail muudab kogu outfiti kordades kallimaks. Näiteks minu lemmik kombo on mustad teksapüksid, Gucci vöö ja must basic T-särk – nii lihtne aga lööv. Kui oled käekoti raha kokku saanud, siis pigem mine klassikalist teed ehk soeta kott, mis sobiks pea iga riietusega ja mis ei lähe iialgi moest.
Processed with VSCO with a5 preset

Kas olen kandnud fake/replica tooteid ja mis sellest arvan?
Nagu kirjutasin, siis jään teiega lõpuni ausaks ning vastus on jah, olen ostnud fake/replica tooteid. Küsimusele miks ma vastata ei oska, ilmselt rumalusest ja tunda end ühiskonnas kellegina, keda ma ei olnud. Olin siis 18-19 aastane, kui viimati fake brändikaupa kandsin.
Täna aga arvan, et neid pole kellegile vaja. Mitte keegi ei vaata imelikult, kui kannad kiirmoebrändi kotti, küll aga on võimalik silmaga teha vahet päris ja fake tootel ja seda mainet ei ole küll kellegile vaja. See on eelkõige ise endale valetamine. Mina näpuga näitama ei lähe, seega usun, et igaüks peab ise tõeni välja jõudma.
Processed with VSCO with a5 presetMis oli minu viimane ost ja mida soovin järgmiseks?
Viimased ostud sooritasin London Fashion Weekil olles ning soetasin oma esimese Chaneli ja Saint Laurenti, täpsemalt siis Chanel prossi ja Saint Laurent Kate käekoti. Järgmiseks soovin ühte suuremat kotti, mis mahutaks endasse kogu minu elu ning lisaks uuele kotile olen välja valinud salli.

Processed with VSCO with a5 presetLõpetuseks tahan öelda, et asjad ei tohi kunagi saada Sinu üle võimust ja need ei tohi juhtida Sinu elu. Kõike tuleb võtta mõistusega ning kui Sa midagi väga sügaval sisimas soovid, siis nii ka läheb, sest unistused on ju mõeldud täitumiskes. Nii või naa loksub alati kõik paika ning anna aega, sest iga asi juhtub omal ajal. Ära unusta, et ainult Sina saad oma elu juhtida ning hirm on vaid meie enda peas ja seda tegelikult ei eksisteeri. Eduka mõtlemisega inimene ei keskendu teiste otsuste ja valikute peale ja ära püüa elada kellegi teise elu, vaid juhi kogu oma tähelepanu enda tuleviku ehitamisele. Elan praegu ja täna ning olen arvamusel, et unistusi ei pea lükkama kaugesse tuleviku.

Moto for life – Sa oled see, kes Sa olla tahad!

Follow me on Bloglovin
Follow me on Facebook
Follow me on Instagram

26th BIRTHDAY

JPA_2301_Fotor
Oeh, hõljun roosas mullis ja ümbritsetud armastusest. Öösel kell 2 jätsin maha juubeliaasta ning tänasest käin 26ndaid, hehe. Kusjuures 25 tundus kuidagi minu jaoks nii vana, kuid 26 pole üldse nii hull, haha. Pigem tunnen end hoopis nooremana ja täis energiat.
Laupäeval pidasin üle kaheksa aasta ühe korraliku sünnipäevapeo (peagi tuleb sellest eraldi postitus, hehe) ning püstitasin sinna blogispoti, kus minu kallid külalised said pisut blogimises kätt proovida ning teemaks oli “Mina & Sina” või “#Kätriin26 pidu”. Aitäh teile kõigile, you mean the world to me! Ning head lugemist 🙂
Make up by MY FAVOURITE Triin Voldek 
Pictures by Marleen Muhuste 
   Skirt (HERE) & shoes (HERE) from Zara/ shirt from H&M Studio (HERE)/ Chanel brooch
JPA_2234_Fotor
Hey armsad, täna on 23. september ja kell on 18:45 ning see postitus siin on mulle kui kullaauk. Tekst on kirjutatud minu kõige kallimate inimeste poolt minu 26nda sünnipäeva peol. Mul pole õrna aimugi, milline see siin kõik välja hakkab nägema, aga süda hüppab küll juba rinnust välja. Loodan, et teile, minu kallid lugejad, meeldib see postitus ning pidulistele soovin head PIDU!
Kätriin
JPA_2259_Fotor
Just praegu lõppes kaskadööride casting. Kõik kaskadööri kandidaadid kehastusid hetkeks Jamas Bondideks. Bondide seast selgitati välja kõige Bondim. Selleks osutus Bond, kelle pärisnimi on (Käts ja Karu teavad. – sain teada! Tema nimi on Karel ). Nüüd ootame huviga, kuidas hakatakse välja selgitama parimat näitlejat ja tantsijat 🙂 (kirja pani Peeter kell 21.17) (muuseas, kõik külalised on veel kained ja viisakad)
———————————–
Oi, Kätu! Sinuga on ikka väga-väga palju vahvaid seiklusi ja mälestusi. Tunneme teineteist kohe-kohe juba 26 aastat. Eredaimad mälestused on muidugi vanaema juures barbie-mängud, kus pidime ju ometi võimalikult palju asju kaasa võtma (õnneks oli meil väga palju samasugust barbie-kraami ning topelt võtma ei pidanud) ja vanaema juures tantsuesinemised, mis on kindlasti sind väga palju tantsu juurde suunanud 😀
Olen kindel, et ka sinul jääb tempel mällu igaveseks see “tore” üllatus, kuidas me õhinal sinu kääbushamstreid vaatama läksime….kahest oli alles veel üks- shokk missugune kahele pisikesele neiule.
Sinu ainus ja armas onutütar.
JPA_2285_Fotor
Mitmeid aastakümneid koos, mitmeid ka lahus, aga best ever oled ikka. Okay. Panen siis ühe loo oma babesi kohta ka. Oli üks ilus päev kus vanust oli heal juhul 9. Päike paistis ja onn Viljandi järve ääres vajas ehitamist. All good, onni töö tehtud.. kojuminek. Aga kuidas? Jõgi vajab ületamist: Elmetliis nagu hea kamandaja ikka, palus siis Kätriin Kübaral üle jõe hüpata ja kõik korras. Nähtud, tehtud.. aga… kõik ei läinudki nii nagu nähtud. KätriinKübar kukkus hoopis jõkke sisse .. ja nii et plätu (probs      Nike) jäi mudasse kinni. Ehk siis…New day, new challenge – plätu tuli välja kaevata… kaevati 3 tundi. Üks leiti, teist mitte. End of story.
Seega, eks pool läheb ikka kaduma, aga pool tähtsamat poolt ikka jääb ja see on Sul ka jäänud mu hun xx. Love u to the Moon and back. #vamos #favegirlontheplanet
———————————–
See oli 8 aastat tagasi üks neljapäeva hilisõhtu kui sai välja otsitud parim retsept ja kokku ostetud koogimaterjal ja vorm, selleks et Kätsile soovida õnne täisealiseks saamise puhul. Kook sai valmis ja Käts hommikul koolis koogiga üllatatud. Nagu Kätsiga ikka, juhtub alati midagi… Koolist koju minnes helistab Kübar, et kook kukkus kodu ukse ees ümber… Seekord jäi siis kook maitsmata.. Loodan, et su südametunnistus ikka mäletab, kelle koogi ümber keerasid J
JPA_2251_Fotor
Sama minilinna tüdrukutena teadsime loomulikult üksteist nii ja naa pidi, aga see päev kui otsustasime spontaanselt Tallinnas kokku saada ja ajada vähe juttu ei unune kunagi mul ilmselt. Uskumatu, et saades kokku peaaegu võhivõõraga on võimalik nii hästi klikkida esimesest lausest peale. Teadsin sealsamas Komeedis, et sa oled minu inimene ja sinuga hakkame me veel palju suhtlema ning juttu oleks jätkund veel kaumekas kui ühine huvi shoppamise vastu poleks vahele tulnud, milles klappisime ka nagu sukk ja saabas haha. Oleks vaid teadnud, et ‘palju suhtlemise’ asemel oled üks tähtsamaid nimesid veel 3 aastat hiljemgi – samad huvid, 2 tunnised telefoni ja Skype kõned, kokkusaamised kust kumbki ära ei saa kuidagi minna ja kõik toredad seiklused blogimaailmas kui ka sellest väljas. Täna sain sinu kohta uut jällegi teada, aga tähtsamaiks pean ma meie 7 tunnist sõitu Rootsis Lundist Stockholmi, kus tuli välja kõik ja õppisime üksteist läbi ja lõhki tundma. Sinuga on alati nii vahva ju! You know what you mean to me girl. x
JPA_2311_Fotor
Elasime veel Viljandi küljeall Viiratsis, mina 5-aastane, Käts 7ne. Me magasime narivoodis, Käts üleval, mina all. Nagu õde ja vend ikka kaklevad, nii juhtus ka meil. Üks õhtu, kui vanemaid polnud kodus, läksime tülli. Asi läks nii inetuks, et lõin harilikuga Kätsile ninna. Käts seepeale ronis üles narile, nuttis üle serva ja verd tilkus alla. Kui vanemad koju jõudsid, sai ema šoki, et korralik verelomp põrandal. Ema üritas alati meie vahelisi tülisi lahendada ja pahandas ühega. Aga me hoidsime nendel hetkedel kokku ja hakkasime emale vastu, et ei pahandaks teisega. Ühesõnaga sorri, et lõin haha.
———————————–
No Kätziga meenuvad alati jakobsoni ballettitunnid. Mu baleriinike :D. Eks sellest ajast siis vist sõpsud olemegi ehk 1999 alates vist..Ja parim nali siiani kuidas Mainori ees pead kotis asju otsisime..no lihtsalt niisama, et kino oleks. Ja see prive pidu… pildimälestus sellest õhtust on sul nüüd mälupulga peal. Alati tänulik, et sinuga ühte kooli sattusin ja, et siiani pole sa mu elust ära kadunud! J S.
JPA_2353_Fotor
Kätsi meenuvad sellised jutud: Aasta oli siis 2010 kui tutvusin temaga sellises armsas linnas nagu Tartu. Kui Kätut nägin siis arvasin, et ilmselt on Joel välismaalt koolitaja kaasa võtnud (nö tumedanahaline) aga vot, see oli Kätu, kes armastas sellel ajal palju solaariumi päikest 😀 Täitsa imestasin kui eesti keelt rääkima hakkas.
Peale seda on mul sinuga vahvad seiklused Viljandis, kui veetsid minuga toredalt aega. Meie rõõmupall, kellega alati toredaid seiklusi ette tuleb (L)(L)(L)
———————————–
Esimene asi, mis Kätriiniga seostub on tema suurepärane oskus story’sid rääkida. Puudu ei jää emotsiooniderohkest eneseväljendusest ega ka oskariväärilisest näitlemisoskusest ning muidugi on kõik story’d, mis temaga juhtuvad enneolematult naljakad. Iga kord kui Käts uue jutuga tuleb, siis hoiad peast kinni ja mõtled “Ei ole võimalik kuidas saab ühel inimesel nii minna”!!! 😀 😀 Kui kunagi teda näete, siis paluge tal rääkida üks tore seik, millel on kaks märksõna Smart ja Truck Diesel. Võin garanteerida, et lõpetate põrandal pisarates naerdes/nuttes. Sinu juttudest ei saa kunagi küllalt ja loodan, et uus aasta toob su ellu veel rohkem taolisi seiklusi, mida saad otseloomulikult meie kõigiga jagada! Muchos love from your crew (L)
JPA_2328_FotorFollow me on Bloglovin
Follow me on Facebook
Follow me on Instagram