Silma laseroperatsioon – DONE

Jaaa see on nüüd reaalsus, ma näen! Siiani lihtsalt nii harjumatu, et hommikul esimese asjana ei pea prille otsima. Aga see selleks, räägin nüüd natuke operatsioonist.
Esimese asjana tuleb ära täita leping. Kui paberimajandus sai korda, kutsuti mind operatsiooni eelsesse ruumi, kus puhastati põhjalikult silmad ja pandi juuksed korralikult kinni. Edasi viidi mind juba operatsioonisaali, kus kogu trall peale hakkas. Pikaliheites tuli tõeline närv sisse ja mulle ulatati stressipall, millesse koheselt oma küüned sisse lõin. Möödusid veel mõned minutid ja operatsioon hakkas pihta. Edasist ma ei hakkaks üksipulgi lahti seletama, kuna tegelikult ma väge täpselt ei saanud aru, mis toimus. Mäletan, et esimese asjana pandi kilege minu ripsmed kinni ning seejärel paigaldati silmale tangid, mis hoidsid neid operatsiooni vältel lahti. Ühte silma vooliti 5 minutit, kuid mulle tundus, et see aeg oli siiski pikem. Olen kuulnud, et mõnel inimesel möödub see silmaop välgukiirusel, aga mina seda öelda ei saa. Tegemist oli tõeliselt ebamugava operatsiooniga, aga valu ei tunne, kuigi need ebamugavad hetked jäävad veel päris pikalt meelde.
Pärast opi lasti mul paar minutit veel lamada ja siis viidi mind puhkeruumi, kus ma pikutasin tund aega. Sellel ajal ma tundin, kuidas iga sekund lähevad mu silmad järjest tundlikumaks ja tundlikumaks. Järgmisel hetkel vaatas doktor viimast korda mu silmad üle ja lasi mind koju. Ja siis möödusid väga rasked kolm tundi, kus silmad olid tõeliselt tundlikud. Olles ise päikseprillidega tekiall, tundus nagu lesiksin päikse käes. Iga tunni möödudes pidin tilgutama kunstpisaraid, mis andsid väga head leevendust. Peale kolme tundi läks elu juba päris kergeks, silmad enam ei olnud nii tundlikud ja sain juba vabalt silmad lahti olla ja muidugi veetsin päris palju aega aknast välja vaadates ja imestades, et kui ilus kõik meie ümber on 😀
Täna on operatsioonist möödunud neli päeva ja enesetunne on super, kuigi silmad on siiski veel kuivad, mis on igati normaalne. Aaaa ja parim uudis on veel see, et ma võin juba vaikselt sporti teha ning ei ole soovitatav spordiga väga üle pingutada ja raskusi tõsta. Kuid ma lasen veel haaval natuke paraneda ja juba mõne päeva pärast võin pöörduda tagasi väga selgesse maailma.
Musid, kallid

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s